Autoriõigus

Kirjandus-, kunsti- ja teadusteose loomisel tekib sellele autoriõigus. Teose autoriks saab olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. Autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Õigused kehtivad kogu autori eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.

Autoriõigusega kaitstavaks teoseks on näiteks kirjutatud artikkel, joonistatud pilt, šelfi, sotsiaalmeediasse jäetud kommentaar või ka loeng, ettekanne, kõne, sest ka igasugune suuliselt esitatud teos on autoriõigusega kaitstav. Autoriõigus kaitseb ka teose loomise vaheetappe (näiteks eskiis, visand, peatükk või arvutiprogrammi loomise lähtematerjal).

Autorile kuuluvad isiklikud ja varalised õigused.

Isiklikud autoriõigused on õigus autorsusele, autorinimele, teose puutumatusele, lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, täiendamisele. Isiklikuks õiguseks on ka õigus teos tagasi võtta ja nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Oluline on see, et autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad.

Autori varalised õigused on õigus teose reprodutseerimisele, levitamisele, tõlkimisele, töötlemisele, õigus teoste kogumikele, avalikule esitamisele, eksponeerimisele, edastamisele. Samuti on autoril õigus teos üldsusele kättesaadavaks teha. Oluline erinevus isiklikest õigustest on varaliste õiguste üleandmise võimalikkus. Neid saab seejuures üle anda kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, tasu eest või tasuta. Autoril on õigus saada kohast ja proportsionaalset tasu, kui teised isikud tema teost kasutavad.

Teose kasutamine teiste isikute poolt on lubatud ainult siis, kui autor oma varalised õigused üle annab (loovutab) või autori antud loa (litsentsi) alusel (v.a AutÕS-i 4. peatükis ettenähtud juhud). Kui teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutatakse õigusvastaselt, on autoril õigus nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Samuti on autoril õigus nõuda sellise kasutamise teel saadu väljaandmist. Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõigusliku kaitse võimalused on toodud autoriõiguse seaduse §-s 81⁷.

Autoriõigust puudutavate küsimuste korral palun saatke e-kiri autor@epa.ee.

Tööstusdisainilahendus

Tööstusdisainilahenduse registreerimisega saab kaitsta toote väliskujundust. Kaitse saab kõik see, mis on n-ö palja silmaga näha. Tööstusdisainilahenduse registreerimine on mõistlik otsus siis, kui toote müügiargument on just selle välimus, mis eristab seda teistest samalaadsetest toodetest. Disainina on registreeritud mitmesuguseid riideesemeid, pakendeid ja ehteid, aga ka näiteks saunamaju, pakiautomaate või elektritõukerattaid. Võib öelda, et peaaegu kõikide toodete puhul on muu hulgas pandud rõhku ka välimusele ning seepärast võivad ka kõik tooted olla tööstusdisainilahendusena registreeritavad.

Tööstusdisainilahenduse registreerimine annab ainuõiguse kaitstuga identse või äravahetamiseni sarnase toote tootmiseks. Veelgi enam – kui turule ilmub sinu tootega identne või väga sarnase välimusega toode, on võimalik registreeringut kaitsta. Üldiselt võiks tööstusdisainilahenduse registreerimisse suhtuda kui kindlustuspoliisi – võimalike probleemide esile kerkimisel on lihtsam oma õiguste eest seista.

Patendiamet pakub tasuta konsultatsioone, mille käigus saate aimu sellest, mis tööstusdisainilahendus üldse on, miks on seda mõistlik kaitsta ning mida registreerimistaotluse täitmisel silmas pidada. Konsultatsioonid ei piirdu ainult Eestis tööstusdisainilahenduse registreerimisega – nõu saab ka siis, kui on soov kaitsta oma disaini terves Euroopa Liidus. Konsultatsiooniküsimustega võib pöörduda meiliaadressile disain@epa.ee või helistada telefonil 627 7921.

Leiutis

Leiutis on tehnilise probleemi uus lahendus. Ühel tehnilisel probleemil võib tihti olla mitu lahendust, mis kõik saavad olla omaette leiutised. Leiutis võib olla meetod, seade või aine. Kusjuures meetodi all mõistetakse nii tootmisprotsesse kui ka kõikvõimalikke tehnilisi meetodeid näiteks andmete kogumiseks ja töötlemiseks, diagnostikaks jne.

Kui on leiutatud uus efektiivsem puhastusvahend ja uut tüüpi segaja selle valmistamiseks, on leiutisena kaitstav puhastusvahend kui aine, selle valmistamise viis kui meetod ja puhastusvahendi valmistamiseks kasutatav segaja kui seade. Tihti võib leiutis olla ka juba tuntud seadme, toote või meetodi kasutamine uuel otstarbel. Näiteks kui selgub, et puhastusvahendit saab edukalt kasutada värvi kulumiskindluse tõstmiseks, siis on võimalik ka puhastusvahendi uus otstarve leiutisena kaitsta.

Leiutist saab kaitsta kahel viisil, kas patendiga või kasuliku mudelina. Mõlemad viisid eeldavad, et

• leiutis on ülemaailmselt uus,
• sellel on leiutustase (ei ole vastava ala asjatundja jaoks iseenesest mõistetav) ja
• see on tööstuslikult kasutatav, s.t seda saab toota või majanduses kasutada.

Leiutise kaitsmine kasuliku mudelina on soovitatav, kui leiutis on mõeldud kasutamiseks ainult lühikest aega, või kui leiutaja kahtleb, kas leiutis täidab leiutustaseme osas patenditavuse nõudeid.

Patendi või kasuliku mudelina leiutise kaitsmine annab omanikule ainuõiguse – nii on võimalik toodet konkurentsivabalt müüa või litsentsi alusel kasutada anda ja maksimaalset kasumit teenida. Ka annab avalikku registrisse kantud patent või kasulik mudel selguse, millised õigused on kaitstud, ja loob seeläbi paremad võimalused äripartnerite leidmiseks.

Kaitsmisega saadav ainuõigus on territoriaalselt ja ajaliselt piiratud.

Rohkem infot leiutiste kohta leiab Patendiameti kodulehelt.

Küsimuste korral ja nõu saamiseks helista telefonidel 627 7910 või 627 7944 või saada e-kiri leiutis@epa.ee.

Patendiametis kohapeal saab vastuseid patenditaotluse ja kasuliku mudeli vormistamisega seotud küsimustele teisipäeviti kell 15–17.

Kaubamärk

Kaubamärk on äritegevuse edendamise vahend, mis aitab ettevõtjal kaupu ja teenuseid müüa. Kaubamärgi abil jätab tarbija kauba või teenuse meelde ja oskab hiljem meeldinud toodet või teenust uuesti osta. Registreeritud kaubamärk võimaldab eristada tooteid või teenuseid konkurendi omast ja luua tarbijaga püsiv kliendisuhe. Kaubamärk on ettevõtte vara, mille väärtust saab ettevõtja ise oma igapäevase äritegevuse abil luua ja suurendada. Väärt kaubamärki saab ettevõtja ka eraldiseisvalt müüa ja litsentsida.

Õiguste tekkimiseks tuleb kaubamärk registreerida. Registreerimistaotlus on soovitav esitada veel enne märgi kasutusse võtmist. Registreeritud kaubamärk annab konkurentidele teada, milline kaubamärk on juba kaitstud, ja võimaldab õiguste eest seista, kui kaitstud märki kasutakse omaniku loata.

Enne kaubamärgi registreerimise taotlemist on oluline teada, et kaubamärgi registreerimisega omandatakse õigus kasutada kaubamärki kindlate kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kindlasti tasub enne kaubamärgi taotluse esitamist Patendiametiga konsulteerida.

Rohkem infot kaubamärkide kohta leiab Patendiameti kodulehelt.

Patendiamet pakub tasuta konsultatsioone, mille käigus saab teada, millised on nõuded kaubamärgile ja mida tuleb silmas pidada registreerimistaotluse täitmisel. Konsultatsiooni sisu ei piirdu ainult Eestis kaubamärgi registreerimisega – nõu saab ka siis, kui sooviks on kaitsta kaubamärk terves Euroopa Liidus. Küsimustega võib pöörduda Patendiameti poole telefonil 627 7937 tööpäevadel kell 9–13. E-postile kaubamark@epa.ee võib kirjutada igal ajal. Kohapealseks konsultatsiooniks on vajalik registreerida telefonil 627 7937 või e-posti aadressil kaubamark@epa.ee.

Geograafiline tähis

Geograafiline tähis on kollektiivne intellektuaalomand, mida igaühel, kes toodab registreeritud geograafilise tähise nõuetele vastavat kaupa, on õigus oma tootel või teenusel kasutada. Tarbija jaoks toimib geograafiline tähis kvaliteedimärgina. Geograafilist tähist kasutatakse, et näidata kauba või teenuse pärinemist kindlalt geograafiliselt alalt ja selle geograafilisest päritolust tulenevalt on kaubal või teenusel kindlad omadused. Geograafiline tähis annab kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest. Geograafilise tähisega kaitstud ja tähistatud tooteid on hõlpsam turustada ning märgise kasutamine võimaldab ettevõtjatel lihtsamalt uuele turule siseneda. Ühed tuntuimad geograafilised tähised on näiteks „Gognac“ ja „Parmigiano Reggiano“.

Põllumajandustoodete, toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid saab kaitsta Euroopa Liidu tasandil. Näiteks on Eesti toodetest geograafilise tähisena kaitstud „Sõir“ (piimatooted) ja „Estonian Vodka“ (viin).

Geograafiliste tähiste kohta saab rohkem infot Patendiameti kodulehelt.

TEST: Millist intellektuaalomandiliiki saad kaitsta?